Anda teadmised hüdroloogias: hüdrosfääris ja pinnaveekogudes (jõgedes, järvedes ja soodes) toimuvate protsesside ning ümbritseva keskkonna vahelise koosmõjust; veeringlusest ja veebilanssi elementidest (sademed, äravool, aurumine); pinnaveekogude morfomeetriast, hüdromeetria ja operatiivhüdroloogia põhiülesannetest, veevoolu seaduspärasusest ja kasutatud maailmapraktikas baasarvutusmeetoditest ning eriala terminoloogiast.
Anda teadmised vesiehitistest: erinevatest vesiehitistest ja nende insenertehnilistest lahendustest; hüdroloogia ja vesiehitiste insenerliku lahenduse seose selgitamine; tutvustada vesiehitiste otstarvet; selgitada vesiehitiste arvutuste aluseid.
Aidata kaasa õpitava praktiliste oskuste kujunemisele ja nende rakendamisele erialatöös.

Provide an understanding in hydrology: hydrosphere and surface water (rivers, lakes and wetlands) processes and their interactions with the environment, the water cycle elements (precipitation, runoff, evaporation); morphometry of surface waters, hydrometry and operational hydrology basic activities; flow regularities and used in the world practice basic computational methods and terminology.
Provide an understanding in hydraulic structures: different hydraulic structures and their technical solutions; relationship between hydrology and hydraulic structures solution; to introduce hydraulic structures purpose; hydraulic engineering calculations.
To contribute to the development of practical skills being learned and their application in the professional work.

• Oskab kirjeldada ja selgitada jõgedes, järvedes ja soodes toimuvate protsesside ning ümbritseva keskkonna vahelise koosmõju olemust.
• Tunneb operatiivhüdroloogia ülesandeid, veevoolu režiimi omapärasusi ja hüdroloogia põhitermineid.
• Oskab leida ja kasutada algandmeid, teab hüdroloogia põhivalemeid ja oskab iseseisvalt mõõta ja arvutada jõgede vooluhulka.
• Oskab kirjeldada ja selgitada vesiehitiste otstarvet ja nende rajamise üldehituslikku lahendust. Oskab leida ja kasutada algandmeid, teab hüdraulika põhivalemeid ja oskab iseseisvalt neid rakendada peamiste vesiehitiste insenertehnilistel arvutustel ning dimensioonimisel.
• Tunneb kõiki enamlevinud vesiehitiste konstruktiivseid elemente, teab nende tööpõhimõtet ja kasutatavaid materjale ning oskab neid iseseisvalt projekteerida.
• Teab põhjalikult paisude ja kalapääsude planeerimise, projekteerimise ja ehitamise põhimõtteid.

• Is able to describe and explain the processes in rivers, lakes and wetlands and the interaction between the surrounding environments.
• Knows about operational hydrology tasks, water flow regime characteristics and hydrological basic terms.
• Is able to find and use the original data, knowledge of basic equations used in hydrology, and ability to measure and calculate independently rivers flow.
• Is able to describe and explain the purpose and construction of hydraulic structures general engineering solution.
• Is able to find and use the data, knows the basic hydraulic equations and is able to implement equations in hydraulic structures engineering calculations and dimensioning.
• Knows construction, working principle and materials of common hydraulic structures and is able to design independently.
• Knows properly the basics of planning, designing and constructing hydraulic structures and fish passes.

Vee omadused, pinnaveeressursside uurimise meetodid, maismaaveebilanss, soojusbilanss, pinnaveerežiimi mõiste, mõõtmiste ühikud (veerežiim, hetkeline vooluhulk, äravool, äravoolu -maht, -moodul, -kiht, -tegur ja -norm). Põhjalikult käsitletakse pinnaveekogude iseloomustused: hüdrograafiline võrk, valgala ja selle füüsikalis-geograafilised ja morfomeetrilised iseloomustused, jõeorg, jõesäng, jõe-ristlõike, jõe pikiprofiil, voolukiirus, Chezi valem, jääkatte ja veetaimestiku mõju voolukiiruse jaotusele, vooluhulga ja veetaseme vaheline seos, suurvesi ja tulvavesi, äravoolu muutused, tüüphüdrograaf, järvisuse, soostumuse, taimkate ja inimtegevuse mõju äravoolu režiimile, vooluhulga mõõtmine ja arvutamine, jõgede termiline- ja jäärežiim, tahke äravool (sogasus, heljumid, põhjasetted, sängi deformatsioon). Meteoroloogiliste tingimuste mõju vee režiimile (õhu ja mulla temperatuur, sademed, aurumine, veevarud lumes, lumesulamine). Äravoolu arvutamise meetodid (Q = f(H), K talv, K suvi, interpolatsioon jne). Jõgede äravoolu ekstreemsete karakteristikute määramine.
Kursuses tutvustatakse mitmesuguste vesiehitiste (gravitatsioon-paisud, pinnasepaisud, hüdrosõlme veelaskeehitised, kala-kaitserajatised, hüdroelektrijaamad, veetranspordiehitised) otstarvet, tööpõhimõtteid ja üldehituslikke lahendusi.
Samuti seletatakse vesiehitiste insenerlike arvutuste aluseid.

Water features, surface water investigation methods, water and heat balance, water regimes concept, measurement units (water regime, discharge, runoff, runoff capacity, specific runoff, runoff coefficient, runoff layer and norm). Comprehensively explained surface water’s characteristics: hydrographic network, the catchment area and its physical-geographic and morphometric parameters (river valley, riverbed, river cross-section, river longitudinal profile, flow velocity, Chezi formula, ice cover and aquatic vegetation effects on flow velocity distribution, flow and water level relation, floods, hydrograph; lakes, wetlands, aquatic vegetation and human activities impact on the river runoff, flow measurement and calculation, rivers thermal and ice regime, sediments, turbidity, deformation processes. Meteorological conditions impact on water regime (air and soil temperature, rainfall, water equivalent in the snow, snow melting, evaporation). Methods of river runoff calculation (Q = f (H), Q winter, spring K, interpolation, etc.). River runoff extremes. At the course are introduced a variety of hydraulic structures (Elements of dam engineering, Embankment dam engineering, Concrete dam engineering, Dam outlet works, Energy dissipation, Gates and valves, Cross-drainage and drop structures, Inland waterways, Hydroelectric power development, Pumping stations, Coastal engineering, fish-protection installations), there use, working principles and general engineering solutions.
Also explains the hydraulic structures engineering calculations bases.

Hinne pannakse kokku hüdroloogia ja vesiehitiste eksamite tulemuse põhjal.
Hüdroloogia osal kirjalik eksam ( 3 küsimust). Vastamine küsimusele vajab pikemat analüüsimist. Õigeaegselt esitatud kodutööd on eksamile pääsemise eelduseks.
Vesiehitiste osal kirjalik eksam ( 5 küsimust). Vastamine küsimusele vajab pikemat analüüsimist. Õigeaegselt esitatud projekt on eksamile pääsemise eelduseks.

Grade hydrology and water structures are put together on the basis of exam results.
Written exam in part of hydrology (3 questions). Answering the question requires a longer analysis. Prerequisites for an examination is the homework done in time.
Written exam in part of hydraulic structures (5 questions). Answering the question requires a longer analysis. Prerequisites for an examination is the homework done in time.

Kodutööde tegemine. Iseseisev tutvumine teooriaga. Kursuseprojekt

Homework. Individual familiarization with the theory. Course project

Hüdroloogia ja hüdromeetria. Aleksander Maastik. Eesti Maaülikool, Metsandus- ja Maaehitusinstituut. Tartu 2006
Compendium of Meteorology . For use by Class I and Class II meteorological personnel. Volume II, part 1 – General hydrology. WMO- No.364
Guide to hydrological practices : data acquisition and processing, analysis, forecasting and other applications. WMO, No. 168. 1994.
V.Tamm Vesiehitised (üldkursus). Eesti Põllumajandusülikool. Tartu 1999 (EH-78755)
P.Novak, A.I.B.Moffat et al.Hydraulic Structures.Sec.Ed.E&FN SPON 1996(VB-72904)
M.M.Grišin. Gidrologicheskie sooruzenija. Tsh. I i II. Moskva 1979 (A-199789, A-199791)
P.Napp Kalapääsud. Eesti Maaülikool, Tartu 2005

-