Õppeaine üldeesmärk on analüüsida ja rakendada poliitikate hindamisel kasutatavaid meetodeid ning lähenemisviise erinevat tüüpi poliitika analüüsides. Täpsemalt on kursuse eesmärgid järgnevad: a) anda ülevaade poliitika analüüsi ja hindamise rollist ja kohast poliitikakujundamise protsessis (sh arutleda ametniku erinevate rollide üle poliitika analüüsi kontekstis), b) käsitleda erinevaid analüüsi ja hindamise meetodeid (nagu kulude-tulude analüüs, õigusaktide mõju analüüs, jne), c) selgitada poliitika analüüsi erinevaid aluseid ja sisulisi eesmärke (vajadus, elluviimine, mõju, tõhusus jne.).

The general goal of the course is to analyse and apply the methods and approaches to different types of policy evaluation. The specific goals of the course are as follows: a) to discuss the role and place of policy analysis and evaluation in the policy cycle (including the different roles of public officials in these processes), b) to give an overview and apply different methods of policy analysis and evaluation (e.g. cost-benefit analysis, regulatory impact analysis, qualitative methods etc.), c) to address different basis for evaluation (needs, implementation, impact, costs etc).

Kursuse läbinud üliõpilane
- tunneb poliitikate hindamisel kasutatavaid lähenemisviise ja meetodeid;
- hindab erinevate analüüsimeetodite tugevusi ja nõrkusi ning valib meetodi vastavalt esitatud uurimisküsimusele;
- mõistab poliitika analüüsi ja hindamise rolli poliitikatsüklis;
- hindab kriitiliselt teostatud poliitikaanalüüse ning nende põhjal tehtud soovituste kvaliteeti;
- analüüsib seoseid (või nende puudumist) poliitikaprobleemide ning pakutavate või olemasolevate lahenduste vahel;
- demonstreerib analüüsi ja argumenteerimise oskuseid nii kirjalikult kui suuliselt.

Student:
- describes the main methods and approaches used in policy analysis;
- evaluates the strengths and weaknesses of different policy analysis methods and chooses the method according to the research question;
- understands the role of policy analysis and evaluation in the policy cycle;
- evaluates critically policy analysis reports and the quality of suggestions based on these;
- analyzes the (lack of) connections between policy issues and suggested or existing solutions;
- demonstrates the skills of analysis and argumentation both in written form and orally.

Käesoleva kursuse eesmärgiks on anda sissejuhatav ülevaade (haldus)poliitikate analüüsist ja hindamisest ehk neist meetoditest, mida kasutatakse näiteks haridus-, sotsiaal-, keskkonna-, majandus- või transpordipoliitika probleemide analüüsil, poliitika kujundamisel ja hindamisel. Esitatakse küsimusi, miks on vaja poliitikaid analüüsida, kes seda peaks tegema, milline on poliitika analüüsi ja hindamise eesmärk, kuidas poliitika analüüsi korraldada ning arutletakse ametniku erinevate rollide üle poliitika analüüsi kontekstis (ametnik kui analüüsi läbiviija, kasutaja, tellija). Kursusel käsitletakse erinevaid analüüsi ja hindamise meetodeid (nagu kulude-tulude analüüs, õigusaktide mõju analüüs, kvalitatiivsed meetodid, jne), samuti arutletakse poliitika analüüsi erinevate aluste üle (tõhusus, mõjusus, võrdsus, piisavus, jätkusuutlikkus, kohasus jne.).

The aim of this course is to give an overview of policy analysis and evaluation, the methods that are used in the analysis of the issues and solutions in different public policy fields (e.g. in education, social, environmental, economic or transportation policy). The course discusses the reasons for evaluation and analysis, aims of analysis and choosing the most suitable evaluator and different roles of public officials (as analysts, users or procurers of policy analyses). Different methods are addressed (e.g. cost-benefit analysis, regulatory impact analysis, qualitative methods etc.) as well as different basis for evaluation (efficiency, effectiveness, equality, sustainability etc.).

Lõpphinne kujuneb järgnevate elementide alusel (detailsemad juhendid kättesaadavad kursuse kavast Moodles):
• Kodune töö I – Poliitika memo 20%
• Kodune töö II – Poliitika analüüsi kava 40%
• Kodune töö III – Retsensioon 5%
• Kodune kontrolltöö – 20% lõpphindest.
• Osalus 15% lõpphindest (7*2%+1%):

Final grade in based on the following criteria (detailed instructions in the course syllabus in Moodle):
• Assignment I –Policy memo 20%
• Assignment II – Policy analysis plan 40%
• Assignment III – Review of a policy analysis plan 5%
• Test – 20%.
• Participation 15% lõpphindest (7*2%+1%).

Kohustusliku kirjanduse lugemine, koduste tööde esitamine.

Compulsory reading assignments, submitting home assignments.

Dunn, W. N. 2004. Public Policy Analysis: An Introduction (3rd ed). New Jersey: Pearson/Prentice Hall
Fischer, F., et al. 2007. Handbook of Public Policy Analysis: Theory Politics and Methods. New York: CRC Press
May, T. 2006. Social Research: Issues, Methods and Process. New York: OUP.
Rossi, P.H., et al. 2004. Evaluation: A Systematic Approach (7th ed). London: Sage.
Staronova, K. 2002. Poliitikanalüüsi tehnikad ja meetodid. Tallinn: Praxis.
Weimer, D.L., Vining, A.R. 2005. Policy Analysis: Concepts and Practice (4th ed). New Jersey: Pearson/Prentice Hall.

-