Õppeaine üldeesmärk on anda ülevaade e-valitsemise infotehnoloogilistest (IKT) alustest Eesti e-riigi ja parimate praktikate näitel. Õppeaine aitab luua seoseid erinevate e-valitsemise seisukohast oluliste infotehnoloogiliste komponentide vahel, selgitades keskseid avalikke e-teenuseid, nende toimimise eelduseks olevate andmete olulisust, üha kasvavat tehisintellekti rolli ning vajadust küberturvalisuse tagamise järele.

General objective of the course is to provide an overview of the information technology (ICT) foundations of e-governance using the example of the Estonian e-state development and its best practices. The course helps to create connections between various ICT components that are essential for the e-governance, explaining the core public e-services, the importance of data that is a prerequisite for the functioning of such services, the increasing role of artificial intelligence in it and the need for ensuring cyber security.

Õppeaine läbinud üliõpilane:
- seostab Eesti e-riigiks kujunemise ja infoühiskonna tekke põhjuseid infotehnoloogia arenguga;
- defineerib e-valitsemise infotehnoloogilisi põhimõisteid ja nimetab e-valitsemise kaasaegseid tunnusjooni;
- eristab avalike e-teenuste liike ja mõistab kasutajakesksuse olulisust;
- põhjendab andmete väärtust ja informatsiooni olulisust e-valitsemise kontekstis;
- teadvustab tehisintellekti kasvavat rolli ja sellega seotud probleeme e-valitsemise kontekstis;
- teadvustab küberturvalisuse olulisust e-valitsemise usaldusväärsuse tagamisel;
- hindab koostalitlusvõime tähtsust nii asutuste vaheliselt kui ka ühiskonnale pakutavate avalike teenuste osas;
- rakendab grupitöö käigus omandatud koostöökogemust e-valitsemise infotehnoloogilise lahenduse varajase arendusfaasi näitel.

After completing this course, the student:
- associates the reasons for Estonia becoming an e-state and the emergence of the information society with the development of information technology;
- defines the basic information technology concepts of e-governance and names the modern features of e-governance;
- distinguishes the types of public e-services and understands the importance of user driven approach;
- justifies the value of data and the importance of information in the context of e-government;
- recognizes the growing role of artificial intelligence and its related problems in the context of e-governance;
- recognizes the importance of cyber security in ensuring the reliability of e-governance;
- evaluates the importance of interoperability both between institutions and in terms of public services offered to the general public;
- applies the cooperation experience gained during the group assignment on the example of the early development phase of the e-governance information technology solution.

Aine juhatab sisse ja avab e-valitsemise olemust – mida tähendab e-riik võrdluses riigiga, kus IKT rolli ega mõju valitsemise kontekstis ei arvestata. Loengutes arutletakse, millised on olulised eeldused digiriigi kujunemiseks ja käsitletakse koostalitlusvõime vajadust ning raamistikke läbi avalike e-teenuste näidete ja informatsiooni ja andmevahetuse prisma. Aine käigus analüüsitakse ka tehisintellekti kasvavat rolli e-valitsemises, selle ohte ja võimalusi. Aine võetakse kokku küberturvalisuse tagamise olulisemate põhimõtetega. Läbivalt antakse ülevaade teemadega seonduvast õigusloomest – seda nii Eesti kui Euroopa Liidu näitel. Külalistena on loengutesse kutsutud oma kogemust jagama valdkonna eksperdid ja praktikud, kes e-valitsemisega seotud infotehnoloogilisi lahendusi arendavad ja juurutavad.

The course will introduce the nature of e-Governance – how does an e-state compare to a state, where the nature and impact of information and communication technology is not considered. Lectures will focus on the important preconditions for developing a digital state and the necessity of interoperability along with its related frameworks through the examples of public e-services and the prism of information and data exchange. Additionally, the increasing importance of artificial intelligence will be analysed along with its threats and opportunities to e-governance. The course is concluded with most important principles of cyber security. Throughout the course, references to relevant legislation and regulation will be made – both locally and on a European Union level. Experts in the field as well as practitioners who are developing and implementing e-governance related ICT solutions are invited to the lectures as guests to share their experience.

Grupitöö (hindab õpiväljundeid 3-8) – eelnevalt väljakuulutatud kuupäeval klassis või MS Teamsis ette kantud esitlus e-riigi lahendusest või teenusest. Maksimaalne punktisumma 50 punkti. Ettekandes hinnatakse viit elementi, millest igaüks annab kuni 10 punkti. Eristav hindamine:
45-50 punkti – välja pakutud lahendus on uudne või originaalne, protsessikirjeldus on selge ja põhjendatud. Teenus lähtub kasutajakesksusest. Toimepidevuse riskid on teadvustatud ja riskide maandamise meetmed kirjeldatud. Vormistus loogiline ja atraktiivne.
31-44 punkti – välja pakutud lahendus on ootuspärane, kuid leidub uudseid või originaalseid elemente. Protsessikirjeldus on põhjendatud. Kasutajakesksusega on arvestatud, kuid esineb küsitavusi. Peamised toimepidevuse riskid on maandatud. Vormistus on asjakohane.
25-30 punkti – välja pakutud lahendus on ootuspärane. Protsessikirjelduses esineb puudujääke. Kasutajakesksus on küsitav. Teenuse toimimist ohustavad riskid ei ole piisavalt teadvustatud või maandatud. Vormistus on pealiskaudne.
Eksam (hindab õpiväljundeid 1-7) – eelnevalt väljakuulutatud kuupäeval klassis või Moodle’s ilma abimaterjalideta iseseisvalt lahendatav valikvastustega test. Eristav hindamine, võimalik saada maksimaalselt 50 punkti. Eksam loetakse positiivselt läbituks, kui üliõpilane saab vähemalt 26 punkti.

The maximum score is 50 points. Five elements will be assessed, each up to 10 points. Differentiating evaluation:
45-50 points – proposed solution is novel or unique, functional process is clear and justified. Service is user driven. Functional risks are acknowledged and mitigation measures explained. Presentation is logical and attractive.
31-44 points – proposed solution is predictable, although it has novel or unique elements. Functional process is justified. User driven design is taken into account, but raises questions. Main functional risks are mitigated. Presentation is appropriate.
25-30 points – proposed solution is predictable. Idea lacks in functional process. User driven approach is limited. Functional risks have not been sufficiently considered or mitigated. Presentation is sketchy.

Iga tunni järel on vaja esitada väike kodune töö teoreetilise ja/või praktilise osa kohta.
Aine sooritamiseks on vaja esitada iseseisev projekt mille sisuks on vabalt valitud avaliku teenuse modelleerimine ja analüüs e-Riigi võimalusi kasutades ja riske hinnates. Iseseisev töö kuulub kaitsmisele.

For each lesson it is expected to submit a small homework about the theoretical and / or practical part of the lesson.
In order to complete the subject, it is necessary to submit an independent project, about modelling and analysis of a freely chosen public service using the possibilities of e-Government and assessing risks. The project must be also presented and defended.

Materjalid on kättesaadavad Moodle'is (materjalina või lingina). Kursuse kohustuslikud lugemismaterjalid annavad ülevaate olulisemast teadmisest ja tehnoloogilistest printsiipidest e-valitsemise vallas ning Eesti e-riigi arenguloos.

Study materials are made available through Moodle (as a file or link). Compulsory reading provides an overview of most importance knowledge and technological principles regarding e-Governance and development of e-State in Estonia.

-